siim04

Kui Live Messenger 2011 eestikeelsena (et-EE) välja tuli, paigaldas Windows Update selle kui vajaliku uuenduse. Kahjuks ei oli uue Live Messengeri paigaldus katkine ning Live Messengeri sisse logimine ebaõnnestus veaga 80040154 (teised Live Essentials programmid töötasid vigadeta). Kuna Live Messenger on minu peamine kiirsuhtluskanal, oli see väga häiriv probleem, mis vajas lahendust.

Vea 80040154 kohta on Microsoftil lahenduseks pakkuda msxml3.dll –i taasregistreerimine ja/või paigaldus (vt. lahenduskeskuse kirjet). Kuigi msxml3.dll vea põhjusena näis jabur (oli registreeritud ning paigaldatud oli uuem versioon kui lahenduses viidatud), tegin sammud läbi kuid tulutult. Selle peale soovitati Messenger eemaldada ja taaspaigaldada – ka tulutu tegevus. Õnneks toimis see kui eemaldasin uue Live Essentials-i ning taaspaigaldasin vana versiooni. Kuna vana versiooni kasutamine on lubatud uuel aastal ära blokeerida, oli see juba ette teada ajutine lahendus, mis vajas pikaajalist lahendust lähikuudel (Windows Update-s tuli ka märkida, et ta automaatselt uut versiooni ei paigaldaks, mis tähendas alalist hoiatusteadet turvakeskuse poolt). Pealegi kuulub Windows Live Essentials 2011 paketti Windows Live Sync, mile olin juba kasutusele võtnud arvutite üksteisega sünkroniseerimiseks.

Nüüd leidsin juhuslikult lahenduse icelava lehelt. Osutub, et x64 Windows Vista Windows Live Essentials 2011 paigalduspakett ongi vigane ning ei paigalda Windows Live teeke kõigis arvutites õigesti. Nimelt ei leia Live Messenger üles kahte olulist teeki: wldlog.dll ja wldcore.dll. Selleks, et Messenger tööle hakkaks, tuleb need failid lisada “Windows Live\Messenger”, “Windows Live\Contacts” ja (Windows Live Mail tarvis) “Windows Live\Mail” kausta. iceava artiklis soovitatakse teha teekidest koopiad, kuid mina leidsin, et parem variant on teha neile viited – nii ei põhjusta teegiuuendused probleeme ning kettaruumi kasutus on kontrolli all. Selleks, et vajalikud viited teha, tuleb  administraatorina käivitada käsurealt (trüki “cmd” stardimenüüsse ja vali parema hiireklõpsuga “Run as Administrator”):

c:
cd "c:\Program Files (x86)\Windows Live"
cd Contacts
mklink wldcore.dll ..\Shared\wldcore.dll
mklink wldlog.dll ..\Shared\wldlog.dll
cd ..
cd Messenger
mklink wldcore.dll ..\Shared\wldcore.dll
mklink wldlog.dll ..\Shared\wldlog.dll
cd ..
cd Mail
mklink wldcore.dll ..\Shared\wldcore.dll
mklink wldlog.dll ..\Shared\wldlog.dll
exit

Soovitav on 1-2 korda aastas teha arvuti sisemus puhtaks. Ajapikku koguneb ventilaatori ja radiaatori juurde suur kiht tolmu, mis muudab arvuti soojusvahetuse kehvemaks ning suurendab sellega arvuti energiakulu (ning muudab arvuti valjemaks kuna ventilaator peab rohkem tööd tegema). Nagu video alguses näidatud (valemitega tahvlil – tegemist on ju elektrimootoriga), ei tohi ventilaatori peale lihtsalt puhuda – enne puhumist tuleb ventilaator fikseerida (st. ventilaator ei tohi ringi käima hakata).

Eelmisel korral kirjutasin, et Microsoft on matemaatika Wordi abil lihtsaks teinud. Samas on keemia konspektide kirjutamine jätkuvalt keeruline. Õnneks on Microsoft ka sellele mõelnud ning valmimas on ka Keemia lisandmoodul Wordile.

Wordi keemia lisandmoodul lisab Wordile keemilise märgendkeele (chemical markup language) toe. Keemia märgendkeel võimaldab kirjeldada keemilisi valemeid ja 2D molekulstruktuure. Lisaks võimaldab lisandmoodul tõlkida levinud ainete nimetusi ja kujutisi. Alustada saab võttes mõne aine 2D esitus galeriist, laadides aine kirjelduse cml failist või trükkides mõne aine esituse Wordi tekstina. Seejärel saab parempoolse hiireklõpsuga nimetuse keemia objektiks teisendada.

Keemia objektiga saab juba üht-teist teha. Näiteks saab keemia objekti teisendada erinevatele kujudele. Selleks tuleb lihtsalt keemia lindilt valida View ning valida, millist esitust soovite kasutada:

Kui mõni esitus jääb puudu (nt. aine nimetus eesti keeles), saab selle lisada keemia lindil Edit ja Edit Label valides:

Ka 2D valemeid saab kohendada. Kahjuks ei luba praegune versioon 2D valemeid nullist koostada, kuid tegemist on ka alles beta versiooniga. Senikaua saab valemeid koostada Jumboga.

Keemia lisandmoodul vajab Word 2007 või 2010 versiooni ning beta versioon on alla laetav siit. Seal on ka link kolme minutilisele keemia lisandmooduli videotutvustusele. Beta versioon ei ole päris stabiilne ja tekitab palju vigu Word 2007-s (Word 2010-s näib see olevat palju stabiilsem), kuid siiski on hea näha, et Microsoft tegeleb keemia toe lisamisega Wordi. Tegemist on avatud lähtekoodiga projektiga, mis võimaldab huvilistel ka ise seda laiendmoodulit parandada ja täiendada.

Microsoft on Wordi arvutama õpetanud. Ja mitte lihtsalt arvutama, kuid ka valemeid lihtsustama, integraali võtma ja tuletist võtma. Juhuks kui valemid ikka keerulised näivad, on võimalik neid ka graafikutena esitada või Wordil lasta võrrandite süsteemid ära lahendada. Kõik, mida selleks vaja on, on paigaldada Wordile matemaatika lisandmoodul.

Lisandi kasutamiseks on olemas juhendid, millele saab ligi klõpsates vastaval nupul lindil. Enamasti algab kõik valemi sisestamisest. Näiteks sisestades valemi , antakse võrrandi kujunduse lindil uued valikud olenevalt sisestatud valemist. Tehtud operatsioonide tulemused on ka päris head:

Valemi graafiku lisamiseks esitatakse dialoog, kus saab valida, millist osa ja kuidas sellest graafikust esitada. Graafik on võimalik salvestada eraldi pildifaili või lisada otse Wordi dokumenti. Lisaks saab graafiku kõverat järgida “trace” funktsiooniga.

Kolmemõõtmelistel graafikutel kasutatakse lisaks veel abistavalt värve:

Graafikul on võimalik ka esitada korraga mitut funktsiooni (valides “graph both sides in…”). Ka lihtsa võrratuse saab ta kiirelt lahendatud:

Lisaks lihtsatele valemitele ja graafikutega tegelemisele saab matemaatika lisandmooduliga leida ka näiteks maatriksi determinanti või pöördmaatriksi, lahendada võrrandite või võrratuste süsteemi ning leida arvude vähimat ühiskordset ja suurimat ühiskordajat ning teha palju muud.

Matemaatika lisandmoodul ei anna lisavõimalusi ainult Wordile – täiendust saab ka OneNote. Kahjuks erinevalt OneNote enda arvutustele kasutab Matemaatika lisandmoodul koma asemel kümnendkoha eraldajana punkti, mis võib alguses häiriv olla. Muidu on tegemist suurepärase abimehega, mis muudab Wordi abil kooliülesannete lahendamise imelihtsaks. Lisandmoodul töötab Office 2007 ja Office 2010-ga. Matemaatika lisandmooduli saate alla laadida siit.

Mõnda aega tagasi õnnestus mul kuulata kahte huvitavat loengut Microsofti teemadel. Esimene neist loengutest oli Microsofti COO Kevin Turneri loeng teemal “Operational Excellence In Uncertain Times”. Loeng oli suunatud rohkem akadeemilisele sihtgrupile (loeng toimus üliõpilastele ja ülikooli töötajatele) ja rääkis sellest, kuidas Microsoft majanduskriisile reageeris ning millised on Microsofti tuleviku arengusuunad.

Loengu päev oli ilus, kevadiselt soe ja päikseline, mistõttu saali loengut kuulama eriti ei kippunud. Seda enam, et ei juhtu just tihti, et ülikooli saali valvavad turvamehed. Samas loeng ise oli huvitav. Loeng algas kirjeldusega, kuidas Kevin Turner lendas New Yorki ettekannet tegema ja sai hommikul New Yorgi lennujaama pakikandjalt teada, et börs oli just läbi teinud suure languse (börsi avamisest oli möödunud vaid mõni tund). Tegemist oli esimese languse päevaga börsil.

Loengu esimene osa – kuidas toime tulla segastel aegadel – ei pakkunud iseenesest midagi uut. Näiliselt oli tegemist tavalise ülikooli ettevõttemajanduse juhtimiskursuse loenguga, kus korrati üle “põhitõed”. Nii kinnitas ta, et majanduskriis ja segased ajad korrastavad turgu eemaldades sealt kehvad ja keskpärased ettevõtted. Kriisis käitumise kohta andis ta majandusloengutest tuttavaid nõuandeid, mida Microsoft ka järgivat: lõpetada keskpärase ja kehva tulususega projektid, panustada rohkem arendustegevusse (T&A ehk Research and Development (R&D)), arvestada headel aegadel kriisi saabumisega, planeeri strateegiliselt tulevikku jms. Selle tulemusel on kasvas eelmisel aastal Microsofti teadus- ja arendusvaldkonna eelarve väidetavalt suuremaks kui mistahes teiste ettevõtete oma (sh. ka farmaatsia ettevõtete T&A). Samuti lõpetati mitmete vähe levinud teenuste ja toodete pakkumine ning peatati vähetulusad arendusprojektid.

Microsofti edasistest arengusuundadest jäid kõrva kaks olulisemat punkti. Esiteks, kavatseb Microsoft suunata arendustegevuse fookust rohkem kodukasutajate suunas (varasemalt oli arendustegevus tugevalt suunaga äritoodetele). Näitena muutunud fookusest tõi ta välja projekti Natal (mis peaks Jõuludeks välja tulema), Windows 7 ja Windows Live uuendused. Varasemast äritarkvarale suunatud suunast on vast kodukasutajale nähtavamad näited Office 2010 ja Sharepoint 2010 (sh. live@edu ja Office Live). Loodetavasti ei kuulu Windows Phone 7 ja Pink muutunud fookuse näidete hulka. Teise olulise edasise suunana tõi Kevin välja Microsofti jaemüügiketi laiendamise uute Microsofti poodide avamisega.

Kui Microsofti plaane ja tulevikusuundasid saab teada loenguid ja esinemisi kuulates, on Google tulevikusuunad üsnagi avalikud nagu näha järgnevalt videolt.

Teine huvitav loeng, mida juhtusin kuulama, oli Microsoft Research välisuuringute arvutiteaduse valdkonna juhi Judith Bishop ettekanne teemal “Maintaining Software in the Billions”. Osutub, et Microsoftile saadetavad vearaportid ei kaogi “musta auku” – need kogutakse hoopis ämbritesse. Seejärel valivad tarkvaraarendajad kõige rohkem täidetud ämbri ja üritavad tuvastada seal olevate vearaportite põhjused ning parandada need. Tema ettekandest tuli välja, kui keeruline on vearaporteid ämbritesse jaotada (selleks on neil spetsiaalsed ise õppivad algoritmid) ning tuvastada probleeme, mis jaotuvad mitmesse ämbrisse või avalduvad koos ühes ämbris. Lähemalt saab sel teemal lugeda WER lehelt. Kusjuures huvitav oli teada saada, et iga tarkvaraarendusega tegelev ettevõte, mis omab Verisign sertifikaati, saab ühineda Windows Error Reporting programmiga ning oma programmide veaämbreid lahata.

Viimasel ajal on palju räägitud uutest lahendustest, mis võivad muuta maailma ja viisi, kuidas me õpime või suhtleme maaimaga. Väga suure kajastuse osaliseks on saanud Wolframi teadmusmootor, Bing otsustusmootor, Goolgle’ sumin ja Apple’ plokk, kuid kõige huvitavam (ja kasulikum) uustulnuk ei ole nende seas. Kõige huvitavam uus teenus on Lyrics Training, mis kasutab YouTube videosid ja Google tõlkeid, et pakkuda võimalust lihvida oma keeleoskust muusikavideosid kuulates.

Mängu eesmärk on kuulata muusikavideot ja kirjapanna selle sõnad (rida haaval). See aitab parandada kuulamise oskust. Selleks, et võõrkeel oleks paremini arusaadav, onvõimalik lastaka read ära tõlkida (Google automaattõlkega, mille saab sisse lülitada valides endale sobiva keele all paremal olevast menüüst).

Õppimiseks on videod lahterdatud kolme raskusastmesse – lihtsad, keskimse keerukusega ja raskesti arusaadavate sõnadega lood. Lisaks sellel on mängul veel kolm raskusastet vastavalt sellele, kui palju sõnu on ette antud ja palju tuleb ise sisse trükkida. Kõrgeima (ja mõnel juhul ka keskmise) raskusastme puhul tuleb oskus kasutada kõiki sõrmi ja klaviatuuri ilma klaviatuuri vaatamata igati kasutaks, sest muidu lihtsalt ei jõua sõnu sisse trükkida laulu tempos.

Kahjuks ei ole seal veel võimalik tutvust teha Eesti muusika ja keelega – hetkel on videod vaid inglise, hispaania, prantsust, itaalia, saksa ja hollandi keeles (inglise keele puhul on veel võimalik valida briti, ameerika ja kanada variantide vahel).

Tegemist on see hea võimalusega panna oma keeleoskus proovile.

Juba mitu nädalat olen täheldanud, et ilma mingisuguse ette hoiatamiseta hakkab arvutil ventilaator valjult käima ja tegumihaldurit vaadates on näha, et explorer.exe kasutab üle poole protsessoriajast (Vista x64). Kuna selline käitumine on häiriv ja kahtlane, otsustasin nädala alguses asja lähemalt uurida. Järgnevalt kirjutan, kuidas seda laadi probleeme analüüsida ja kuidas konkreetset probleemi parandada.

Katse 1

Esimese asjana üritasin kasutada Microsofti (Mark Russinovichi – Sysinternals tööriistakomplekti autor) soovitatud uurimismeetodit. See on järgmine:

1. Tuvastada CPU-d kasutav protsess (antud juhul oli selleks explorer.exe)
2. Kasutada Process Explorerit ja uurida, milline lõim kasutab protsessorit (NB! Process Explorer tuleb käivitada administraatorina, muidu ei saa kõiki teeke uurida)
3. Vaadata, millega lõim tegeleb ja üritada nii leida lõime tegevuse põhjus.
4. Peatada lõim
5. Tappa lõim

Esimene samm sai edukalt tehtud ja explorer.exe täpsema uurimise alla võetud. Process Exploreris saab protsessi lõimi uurida tehes protsessi peal parempoolse hiireklõpsu ja valides “Properties…”. Avanenud aknas tuleb avad leht “Threads”. Seal on näha, et lõim 3196 kulutab enamuse protsessori ajast. Veel on näha, et lõim kasutab hetkel koodi, mis asub SHLWAPI.dll sees. Klõpsates “Stack”, on näha, et tegeletakse sõnede töötlemise ja võrdlemisega.Kahjuks ei ole siit näha, mis selle lõime töö põhjustas. Sellegi poolest valisin “Suspend” ja protsessori kasutus langes kohe tohutult. Ka arvuti kasutamises näis, et probleeme ei tekkinud. Kuna tegemist on siiski süsteemse rakendusega, ei ole lõime peatamine tõenäoliselt ohutu. Seega, tegin katse ja hävitasin lõime (“Kill”). Oma üllatuseks tekkis selle peale kohe uus lõim, mis hakkas samamoodi protsessoriaega sööma. Jätkates lõimede uurimist tuvastasin, et uue lõime tekitajaks on sama lõim, mis tegutseb Windowsi tegumiribaga. Kuna tegumiriba on kasutamise seisukohalt oluline komponent, jäi see katse explorer kontrolli alla saada pooleli.

Katse 2 (lahendus)

Mõned päevad hilje, hakkas taas explorer kummituslikult protsessorit kulutama. Siis tuli aga mulle meelde see, et explorer protsess käivitab ju ka Windows Task Scheduler tööülesandeid. Võtsingi lahti Task Scheduler-i ja näen, et kuus ülesannet on hetkel töös.Filtreerisin vaate viimase tunni jooksul käivitatud tööülesandeid näitama ja tulemus oli juba palju ilusam.Nagu näha, on ainus viimase tunni jooksul käivitatud töö “GoogleUpdateTaskMachine”. Tegemist on nimelt tööga, mis peaks tegelema Google toodetele uuenduste leidmise ja paigaldamisega. Otsustasin katsetada ja selle töö peatada. Töö peatamiseks valisin küljepealsest puust “Task Scheduler Library”.Seal avanesid mul kaks tööülesannet: “GoogleUpdateTaskMachine” ja “Secunia PSI logon task” (arvuti turvalisust hindava tööriista Secunia Personal Software Inspector tööülesanne). Peatasin “GoogleUpdateTaskMachine” paremklõpsates sellel ja valides “End” ja vastates kinnitusele “Jah”.

Selleks, et vältida ülesande taaskäivitumist paremklõpsasin“GoogleUpdateTaskMachine” peal ja valisin “Disable”. Ei möödunud poolt minutitki kui protsessori kasutus normaliseerus ja arvutit taas normaalselt kasutada sai.

Anandtech uuris, millise veebibrauseriga saab kõige kauem surfata enne kui arvuti aku tühjaks saab. Osutub, et tublimad aku säästjad on IE8 ja Google Chrome, mille vahele mahub veeb Firefox, millele on paigaldatud AdBlock lisa. Üllatav on ka see, et Firefox AdBlock lisa kasutamine pikendab surfamisaega enam kui 4% võrra (va. netbookil). Kuigi need erinevused on väikesed, on kindel see, et Safari kasutajad surfavad kõige vähem, sest Safari kasutas veebilehtede esitamiseks tervelt veerandi jagu rohkem energiat. Katsed tehti brauserite Windows platvormi versioonidega. Lähemalt saate lugeda siit.