Täna juhtusin nägema veidrat und. Und justkui ideaalmaailmast. Vähemalt paremast ja mugavamast maailmast.

Ma nägin unes, nii veider kui see ka pole, et olen koosolekul. Veelgi veidram oli aga see, et see koosolek toimus ühes hotellitoas - vähemalt mina olin hotellis. Ja nagu alati oli hotellitoas ka meeldiv seltskond, mittetöine seltskond ;). Arutluse all oli meie uue toote reklaamkampaania.

Koosolekud on meil suhteliselt aeganõudvad. Kõik tulevad kokku, räägivad, mis on tehtud, mis ideed on tulnud ja seejärel valime neist ideed, mida edasi arendada. Just sellise skeemi järgi need alati käivadki. Kuid see koosolek oli veidi teistsugune.

Koosolek algas nagu tavaliselt - tegin sissejuhatuse ja suunasin sõnajärje edasi osakondade juhtidele. Esimene rääkija oli seekord Karen. Ta on hästi korralik ja kohusetundlik inimene. Ning alati on tal kõik ette korralikult valmistatud - alustades esitlusest lõpetades tehniliste küsimuste vastustega. Nii ka seekord. Tema vastutusalaks on kasutajagruppide uurimine ja enamus juttu oli illustreeritud kenade diagrammide ja graafikutega slaididel.

Ometi ei saanud ma teda pikalt kuulata kui juba mu vanem poeg mind kutsus - hädaolukord. Läksime temaga kõrvalruumi vestlema. Nagu ka arvata võis, olid tal probleemid koolis. Ta oli käskkirja saanud ning teda ähvardas koolist välja viskamine. Nimelt oli ta põlema pannud keemiaklassi. Ütles, et oli õnnetus. Õpetaja oli korraks klassist lahkunud ning Aleks (nii on mu poja nimi) otsustas suitsupausi teha. Aga just siis kui ta oli suitsu läitnud, hakkas tema katseseade tõmbekapis lahti vajuma. Nii ta läkski suits käes oma seadet kohendama kui jäsku käis pauk ja tõmbekapi põrand põlema hakkas. Õnneks ükski õpilastest viga ei saanud - ainult maeriaalne kahju koolile. Olen juba ammu Aleksile rääkinud, et suitsetamine on eluohtlik ja tapab.

Ajaks kui tagasi koosolekusaali jõudsin olid juba pooled ettekanded esitatud. Ega siis midagi, tuleb hiljem salvestust vaadata. Koosolek sujus ladusalt kuni mingil hetkel avastasin, et ühe ettekande materjalid olid mul kontorisse jäänud. Võtsin ühendust oma sekretäriga, kes need peaaegu koheselt need koosolekuruumi tõi.

Tubli ja töökas inimene inimene on mu sekretär. Kui ta vaid kümnesõrmekirja tunneks ja kohvi oskaks valmistada.

Varemgi on juhtunud, et materjalid on valesse kohta unnenud ning sekretär on pidanud need ära tooma. Seetõttu polnud selles mitte midagi ebatavalist. Või äkki ikka oli. Just enne ta lahkumist nägin nagu üht varju ta juures liikumas. Mehe varju. Paneb mõtlema, äkki ma polegi tal ainuke ...

Inimestest oli veel huvitav see, et Mart, kes pea kunagi haige pole, oli kuidagi külmetanud olemisega. Küsimise peale vastas ta, et küllap on ta siin Alaskas külma saanud. Aga ma olin ju hoopis Pariisi hotellitoas :s.

Viimased aruanded olid juba päris huvitavad. Koosolek oli hoopis aktiivsemaks muutunud. Uued ideed tekkisid lennult. Visandid joonistati kohapeal, kes rohkem oskas, tegi kohe oma miniesitlusi. Kasutatavate rakenduste hulk oli palju suurem kui ma kunagi varem olen korraga töös näinud - isegi mitte oma IT-juhi Marguse töölaual.

Ka minul tekkis üks idee. Ja ma teadsin täpselt, millise rakenduse vahendusel on seda kõige parem esitada. Aga võta näpust - see rakendus keeldus mul tööle minemast. Teised paistsid oma ideede ja diskussiooniga nii tegemises olevat, et leidsin paremaks neid mitte tülitada rakenduse jaoks abi küsimisega. Selle asemel kutsusin hoopis Marguse kõrvalruumi.

Margus on väga tark poiss meil - arvatavasti pole ühtegi probleemi arvutitega, mida ta lahendada ei suudaks. Igatahes tema abiga saime rakenduse kähku tööle. Mingi EPS oli aktiveerunud ja keelas rakenduse käivitamise. Aga ütlesime talle siis, et me teame, et see rakendus arvutit ega selle kasutajat ei kahjusta ning rakend läkski käima.

Läksin ruttu koosolekuruumi tagasi. Lõin rakenduse abil esitluse ning ootasin sobivat momenti oma idee esitamiseks. See moment tuli. Kuid idee oleks võinud siiski paremat vastukaja saada.

Ning lõpuks sai ka koosolek läbi. Just parasjagu ajaks, mil ärkasin.

Kuid sellega veidrad asjad ei piirdu. Nimelt sain täna kokku Margusega ja küsisin temalt, mis see EPS on. Ja tuli välja, et päriselt ka on mingi selline rakenduste käivitumise kaitse olemas. Seepeale rääkisin ma Margusele ka oma unenäost. Olles minu jutu ära kuulanud ütles ta, et ta teab, millest ma räägin. Küsisin: "Kuidas?". Ja tema ütles: "Vaata ise: http://ats.cs.ut.ee/graphics2005/konverents/.".

Veider, eks?