Anandtech uuris, millise veebibrauseriga saab kõige kauem surfata enne kui arvuti aku tühjaks saab. Osutub, et tublimad aku säästjad on IE8 ja Google Chrome, mille vahele mahub veeb Firefox, millele on paigaldatud AdBlock lisa. Üllatav on ka see, et Firefox AdBlock lisa kasutamine pikendab surfamisaega enam kui 4% võrra (va. netbookil). Kuigi need erinevused on väikesed, on kindel see, et Safari kasutajad surfavad kõige vähem, sest Safari kasutas veebilehtede esitamiseks tervelt veerandi jagu rohkem energiat. Katsed tehti brauserite Windows platvormi versioonidega. Lähemalt saate lugeda siit.

Oh, hello on Microsofti tellimusel loonud eelvaate sellest, millist rolli mängib arvutustehnoloogia meie lähitulevikus. Video nimeks on “Microsoft sustainability” ning demonstreeritakse Microsofti nägemust tuleviku tarkvara ja riistvaralahendustest, millest enamike jaoks on juba praegu prototüübid olemas.

• Windows 7 Beta on saadaval siit.
• Kas teadsite, et Windows 7 ütleb teile, mis takistab teil faili kustutamist või liigutamist?
• Windows 7 on täis mitmeid meeldivaid esmapilgul märkamatuid uuendusi.
• Office 14 näeb välja koledam kui Office 2007?
• Mainstream Linux?

Eelmise aasta jooksul on mulle mitu korda ette jäänud Adobe ja Sun tooted oma hädadega. Esialgu tundus, et tegemist on väga subjektiivse kogemusega, mis mind vastavate ettevõtete tooteid vältima sunnib (lisaks Quicktime-le ja iTunes-le ning Skype-le, mida väldin juba varasematest aegadest, sest need ei taha arvuti ja muu tarkvara vastu sugugi sõbralikult suhtuda). Nüüd aga tuleb välja, et ettevõtete tarkvarakontrolli (Enterprise Application Whitelisting / Application Control) ettevõte bit9 on teinud uurimuse, millised rakendused Windows platvormil olid 2008. aasta kõige ohtlikumad (st. mille haavatavustel on kõige laiem mõju) ja Adobe, Sun, Apple ja Skype on saanud kohad esikümnes. Kui nende ettevõtete ja toodete puhul oli esiotsas olemine ennustatav, siis nimekirjas esikohal olev rakendus on tõsine suurüllataja. Nimelt napsas Adobe toodete ees esikoha napilt Firefox.

Kokkuvõtvalt on esitosin järgmine:

1. Mozilla Firefox
2. Adobe Flash ja Adobe Acrobat
3. EMC VMware Player, Workstation jt.
4. Sun Java Runtime Engine (JRE)
5. Apple Quicktime, Safari ja iTunes
6. Symantec Norton
7. Trend Micro OfficeScan
8. Citrix tooted
9. Augrima, Lycos (Uploader)
10. Skype
11. Yahoo! Assistant
12. Microsoft Windows Live Messenger

Nimekirja ei kuulu tarkvara, mis suudab end ise ilma kasutaja sekkumiseta uuendada (nt. Windows Update vahendusel) või on administratiivsete vahenditega uuendatav/paigatav (nt. SMS või WSUS vahendusel).

Lähemalt võib aruande kohta lugeda siit ja siit. Aruandele pööras tähelepanu zdnet artikkel.

Internet on tänapäeval igapäevane ja tavapärane lahendus. Kuid kuidas selleni jõuti, on paljudel meelest läinud. Selle meelde tuletamiseks on loodud animatsioon, mis räägib Interneti ajaloost.

Kui varem oli peamine probleem Adobe Flashi korral see, et veebilehed ei osanud kontrollida Flashi olemasolu (javascript ei suuda Flashi olemasolu kontrollida, HTML-s on Flashi jms kontrollimine juba realiseeritud sõltumatult javascriptist), siis on Adobe lõpetanud lausa Vista x64 Internet Exploreri platvormi toetamise. Minnes Flash paigaldamise lehele http://get.adobe.com/flashplayer/ , ootab Vista x64 kasutajaid järgmine teade:

Probleem tekkis veidi pärast seda, kui Adobe lasi välja  Flash Player 10. Kuna Flash Player 9 pakub automaatset uuendamist, on mitmed kasutajad ka oma Flash Playeri ära uuendanud, mis on veelgi suurendanud probleeme veebilehtedega, mis kontrollivad Flashi versioone vigaselt. Eriti nukker on olukord nende jaoks, kes Flash Player-i üldse arvutist eemaldasid lootuses taaspaigaldusega mitmeid Flashi probleeme lahendada. Teistel on siiski veel võimalik mitmeid (neid, mis Flashi kontrollimisega hakkama saavad) Flashi rakendusi kasutada.

.NET sai endale uue logo. Pikemalt võite sellest lugeda Andrese blogist Tehniline evangelism.

Microsoft Word 2007 omab bibliograafia tuge (lugege lähemalt Office Online-st). See tähendab, et hästi lihtne dokumentidesse lisada viiteid teistele dokumentidele ning Word teeb sulle viidatud materjalide loetelu ise ära.  Kahjuks on aga vaikimisi saadaval ainult APA, Chicago, GB7714, GOST, ISO 690, MLA, SIST02 ja Turabian viitamisstiilid, mida arvutiteaduses peaaegu ei kasutata. Vaja oleks ACM ja IEEE stiile, kuid neid Word-ga kaasas pole.

Stiilide ise juurde lisamine võimalik kui tunnete end koduselt XSLT-ga. Nii olengi viimaste artiklite kirjutamisel kasutanud seda võimalust ja ise vajalikud stiilid vajalikus mahus kokku pannud. Kahjuks on Word-i XSLT failide muutmine ja kirjutamine aeganõudev ja tülikas ülesanne, milleks alati aega ja tehtmist pole.

Õnneks on ka teisi, kes tundsid puudust mitmetest teistest viitamisstiilidest ning codeplex-i loodi vastav projekt. Praeguseks on projekt juba päris kaugele jõudnud ning kasutajatele on alla laadimiseks AMA, Harvard, Vancouver ja IEEE stiilid.

Stiilipaki paigaldamine on lihtne: stiilid tuleb lahti pakkida Word-i bibliograafiastiilide kataloogi (%program files%\Microsoft Office\Office12\Bibliography\Style) ja Word uuesti käivitada. Väidetavalt toimib ka kasutaja kataloogi (%APPDATA%\Microsoft\Bibliography\Styles) stiilide lisamine.

Stiilipaki saate kätte siit. Alla saab laadida ka üksikud stiilid ilma tervet pakki alla laadimata.

Eestisse on lõpuks jõudnud DreamSpark nimeline programm, mille raames antakse kõigile õpilastele (ka kooliõpilastele), kellel on ISIC kaart, võimalus kasutada Microsofti tarkvaraarendus ja kujundamise tooteid. DreamSpark raames saavad õpilased ligi mitmetele Microsofti toodetele, mille hulgas on näiteks:

• Integreeritud tarkvaraarendusplatvorm Visual Studio Professional Edition
• XBox ja Windows platvormile mängude arendamise platvorm XNA Game Studio
• Kujundustarkvara Expression Studio
• Windows Server Standard Edition
• Andmebaasiserver SQL Server Developer Edition

Tegemist on suurepärase võimalusega alustada tarkvaraarendusega tutvumist ja katsetamist juba enne ülikooli, kus kõik see tarkvara ja palju muudki on juba varasemast saadaval MSDN AA programmi vahendusel (arvutiteaduse ja disaini erialadel).

DreamSparki leiate aadressilt www.dreamspark.com ning DreamSpark avamise puhul tehtud intervjuu Bill Gates-ga on nähtav siit. Uuemaid uudiseid Microsofti tarkvaraplatvormi ja partnerlusprogrammide kohta Eestis võite leida Andrese evangelismi blogist.

Microsoft Windows Sharepoint Services kasutab malle oma saitide loomisel. Veebist on saada palju malle, kuid kahjuks on enamik neist inglise keeles. Vaja oleks neid aga eesti keeles.

Saidi mallid on tavaliselt avaldatud stp failidena, mis lahti pakituna sisaldavad üsna arusaamatute nimedega, mis muudab tõlkimise võrdlemisi tülikaks.

Õnneks on KWizCom loonud tarkvara, mille abil saab lihtsalt .STP faile tõlkida. Tarkvara on tasuta ja väga lihtsa kasutajaliidesega.

See tarkvara leiab mallist üles mallis olevad tõlgitavad sõned, mis ei ole SharePoint kasutajaliidesest muudetavad (st. on lehemallidesse sisse kirjutatud).Tõlkimise tulemusena saadud malli nimetab tarkvara originaalkeelse faili järgi lisades failinime lõppu lokaadi informatsiooni. Uue malli saate laadida üles Sharepoint-i, luua malli põhjal uue lehe ning tõlkida (või asendada) veel tõlkimata asjad (nt. loendite nimed). Tulemuse saab taas salvestada stp faili ja levitada edasi teistele Sharepoint kasutajatele. Alternatiivselt võib need nimed tõlkida stp failis olevas manifest failis käsitsi.

Eelmises postituses viitasin dokumentaalsarjale "The Machine That Changed The World". Nüüdseks on kõik selle sarja osad saadaval ning alla laetavad. Eelmisesse postitusse olin sidunud esimesed kaks osa, siin on järgmised kolm. Viimases videos üllatab tähelepanelikku kuulajat meeldivalt see, et juba 1992 aasta arvutite ajaloost rääkivas dokumentaalsarjas on Eesti ära mainitud. Nimelt demonstreerib Dave Hughes (07:11), kuidas kiire modemiga ühendatakse Tokio-sse ja kasutatakse sealset arvutit. Seejärel ühendutakse Tokio-st edasi Tallinna (08:38).

Paperback Computer

Räägib andmete ja informatsiooni esitamise viiside muutumisest.

The Thinking Machine

Räägitakse tehisintellekti arengust.

The World at Your Fingertips

Viimane osa jutustab arvutite põhjustatud muutusest selles, kuidas me suhtleme.

Lõpuks on veebi ilmunud 90-ndate aastate alguses tehtud dokumentaalsari arvutite ajaloost ("The Machine That Changed the World" US, "The Dream Machine" UK). Sari koosneb viiest osast ning sisaldab mitmeid intervjuusid arvutite ajaloo võtmeisikutega. Täpsemalt saate lugeda waxy.org artiklist. Hetkel on saadaval vaid esimesed kaks osa, nädala lõpuks ehk juba kõik viis.

Great Brains

Inventing the future

Cisco demonstreeris eelmise aasta lõpus oma 3D holograafilist videokonverentsi TelePresence. Tegemist on esimeste sammudega "Tähesõdadeliku" suhtlusviisi loomisel ja suure sammuga edasi New Yorgi ja Londoni vahelise Telepresence ühendusega.

RIPE 55 konverentsil valmistuti päevaks mil ruutereid enam vaja ei ole, sest RIPE otsustas lõpetada IPv4 kasutamise ning täies mahus üle minna IPv6-le.

MacBook Air reaalne ümbrikusse pistmine näeb välja selline:

Sellega on demonstreeritud, et tavapärased üliliikuvad (ultra portable) arvutid on kompaktsemad, võimekamad ja reaalses kasutuses ka esinduslikumad (vähem juhtmeid) kui MacBook Air, kuid selle vahe teeb MacBook Air tasa oma (ümarama) disainiga. Videos olevate seadmete võrdluse leiate siit.

Vista SP1 on taas kaasa toonud laheda reklaamklipi, kus on näha päris mitmeid tuttavaid nägusid (vähemalt minule tuttavaid).

Operatsioonisüsteemide uued versioonid on varemgi mõnusa muusikaga reklaamklipi kaasa toonud. Neist tuntuim on ehk "Start Me Up" (The Rolling Stones, Microsoft Windows 95):

95-le järgnes võrdlemisi kiire ja hüplik Windows 98:

Windows 98-le järgnes õnnetult Windows ME:

Mis tõid meid Windows XP-ni:

Ja lõpuks Windows Vista-ni:

Sellele kõigele eelnes üks üllatav reklaamklipp Ballmeriga:

Kokkuvõtteks siis veelkord lühidalt Microsoft Windows ajalugu (video on vana ja Longhorn ehk Windows Server 2008 on praeguseks juba väljas):

Ümbertöötlemise vajalikkus ja kasumlikkus võivad jääda arusaamatuks, kui meid ei hariks vastavad õpetlikud reklaamid:

Kahjuks ei ole biomeetriliste andmete kogumisega seotud ohtudest teavitamine reklaami vahendusel õnnestunud ja erinevad huvigrupid on selle ülesande enda kanda võtnud.

• 09. aprill – IT Kolledž { Raja 4c, ruum 314 }
• 10. aprill – Tartu Ülikool { J. Liivi 2, ruum 111 }
• algus kell { 16:00 } nii Tallinnas kui Tartus

Esitleme Microsofti selle aasta uusi tähti Windows Server 2008, Visual Studio 2008 ja SQL Server 2008. Vinged demod, pakume pitsat, erinevad auhinnad ja lahe seltskond!

Lisainfo ja registreerimine www.mug.ee/2008

Wall Street Journal kirjutab, et suuremad arvutiekraanid annavad suurema tootlikuse. Nimelt uurisid Utah ülikooli teadlased, kui kiiresti inimesed saavad hakkama dokumendi- ja tabelitöötlusega erinevate ekraanide konfiguratsioonide korral. Konfiguratsioonid ja tulemused jaotusid järgmiselt:

See, et suurem ekraan aitab tööd kiiremini ära teha, on ette arvatav. Samas see, et kaks ekraani ei anna nii head tulemust kui üks suurem, on huvitav.

TED juttudel demonstreeriti taas uut ja huvitavat lahendust. Nimelt tuli Microsoft Research välja ülemaailmse teleskoobiga (WorldWide Telescope). Tegemist on rakendusega, mis kasutab parimaid saada olevaid teleskoopide pilte (ka inimsilmale nähtamatutes spektrites) et luua virtuaalne, interaktiivne ülemaailmne teleskoop. Teleskoobi projekti ajaloost saate lugeda siit.